Lugesin täna hommikul järjekordset negativismi õhkuvat artiklit, samuti üritasin vaadata õelusest nõretavat kommentaaride massi (ausalt öeldes ei suutnud üle 10 esimese).
Tundub et e-autode projektiga taheti head nagu alati, aga läks nagu alati... E-autonduse maine on keskmise eestlase (eeldame et lehti loeb-kommenteerib läbilõige eestlastest) silmis maast madalam. Tekib küsimus - mis on siis valesti tehtud, et see nii on? Iseenesest isegi nendel väikestel Mitsu elektriautodel pole väga viga, saab sõita ju. Salong külm - eelküte on olemas, tuleb vaid kasutada. Autod on saadud õhu eest, mida me ise ei suutnud ära kasutada, otseselt raha pole raisatud - kas see tekitab üldise kadeduse effekti? Sotsiaaltöötajatel on valik - auto, või mitte auto. Tasuta kusjuures, ülalpidamise kuludki minimaalsed. Mis siin tekitab negativismi? See et autodega ei osata/viitsita/taheta õigesti ümber käia - see on kasutaja koolitamise küsimus. Sellised kasutajad ei saa hakkama ka muude autodega. Koopainimese käes on ka moodsaim sülearvuti lihtsalt tükk rauda. Mina kui maksumaksja kiidan heaks, et autod on saadud õhu eest ja et nende ülalpidamine on odav. Ilmselt sotsiaaltöötajate märg unenägu on Nissan Pathfinder võib Land Rover, aga reaalsuses on alternatiiv sõita bussiga. Või mis on nihu elektriautondusega Eestis? Pole kuulda, et Norras sellist kisa oleks.