generaator mootoriks

[maits]

kuulsin et tavalist sõiduauto generaatorit annab teha mootoriks.kuidas see käib ja palju tal jõudu umbes olla võib?proovisin ise teha alalisvoolu genekast mootorit ,et ühendasin mähise ja harjad ringi aga ei miskit juhtunud.

[mgvali]

http://en.wikipedia.org/wiki/Alternator ... lternators

Autode generaator on vahelduvvoolumasin kus on alaldussild sees. Kui sa sealt dioodid välja nokid ja inverterire järgi ajad ta, siis hakkab kärama küll. Aga artiklist selgub et seal polegi püsimagneteid vaid ergutus toimub eraldi ahelaga, seega on talle üle kontaktrõngaste vaja ka alguses pinge peale teha. Hiljem kui asi juba pöörleb, siis ta ergutab end väljundist ise.

[maits]

http://en.wikipedia.org/wiki/Alternator#Automotive_alternators

Autode generaator on vahelduvvoolumasin kus on alaldussild sees. Kui sa sealt dioodid välja nokid ja inverterire järgi ajad ta, siis hakkab kärama küll. Aga artiklist selgub et seal polegi püsimagneteid vaid ergutus toimub eraldi ahelaga, seega on talle üle kontaktrõngaste vaja ka alguses pinge peale teha. Hiljem kui asi juba pöörleb, siis ta ergutab end väljundist ise.

mis asi on inverterire?

[mgvali]

See on kirjaviga. Mõtlen vaheldit millega tehakse vahelduvvoolumootori sagedusjuhtimist.
Võid ju proovida otse seina ka panna, aga ilmselt läheb põlema.

http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... index.html

[mgvali]

Vaatasin oma geneka pealt et 70A on seal vool märgitud. Seega 13V x 70A tuleb tiba alla kilovati. Vbl kui teha vaheldi 24V pealt siis annaks peale lasta 35A, mille saaks isegi odavate väljatranssidega realiseerida. Sellisega saaks ehk mingi kergema võrri liikuma isegi kui suudaks keti peale võllilt edasi minna.

http://atmel.com/products/AVR/mc/?family_id=607

[Tagaveoline]

Aga miks 24V ja 35A veelparem oleks ju 48V ja 50A siis hakkaks ratas reipamalt kohalt minema. See 2 Kw oleks ju ainult hetkeks kohalt minekuks edasi on võimsustarve väiksem siis ei tohiks genekas üle kuumeneda. Lisaks saad kõrgema pinge korral kauem sõita sest akud kipuvad suure vooluga väga ruttu tühjaks saama on neil ju mahtuvus antud 20 tunnise testi põhjal.
Näiteks iseehitatud elektriautodel pannakse vahel mootorile lausa 2 korda kõrgem pinge peale kui ette nähtud aga asi toimib. Eitea kas Eestis leidub meest kes valmis ehitaks töötava kontrolleri ,et auto genekat juhtida mootorina ?

[maits]

saaks teha kuidagi võimsa reostaadi,siis poleks kontrollerit vajagi.ei usu ,et vene aku tõstukitel mingi kontroller peal on.nendega sai akud ikka täitsa kotti sõidetud.

[mgvali]

Aga miks 24V ja 35A veelparem oleks ju 48V ja 50A siis hakkaks ratas reipamalt kohalt minema.

Minumeelest on natuke asi rappa läinud -- samal kujul mähistega st. sama induktiivtakistusega on ju vool ikka pingest lineaarselt sõltuv...2x pinge tõstmisel läheb vool ka kaks korda suuremaks. Siin on suht kindel, et ergutatakse magnetahel üle ja tekivad puistevood kuskilt läbi õhu ja suur osa energiast läheb tühja. Pinge tõstmine on muidugi hea ja saab peeniksemad juhtmed panna, aga siis tuleb jälle mähised ümber kerida ja patareisse tuleb palju elemente. Need akude kokkujoodetavad klemmid ka ei taha eriti palju voolu saada ja parem on kruvikontaktid ikka.

Mis puudutab realiseerimist siis kõige lihtsam on ikka teha Halli anduritega varustatud harjasteta masinale kontroller. Puht vooluandurite abil juhtimise (üks appnote mega48-ga vist oli) probleemiks on see, et aeglase kiirusega ei suuda hästi tuvastada omainduktsioonivoolu.
AVR32710 paberis näit. on ka vaheldibloki skeemi näide olemas ("8.2 Power Bridge Presentation"), irfr3504pbf on 40V, Id 87A.

[Tagaveoline]

Mu mõte oli ,et kasutada kõrgemat pinget 48V see tähendab rohkem akusi 4 tükki jadamisi nii väheneb akust tarbitav vool ja akud kestavad kauem. Kontrolleril saad ju paika panna maksimum voolu mis mootorisse lastakse sellest see 50A. Aga see oli aint mu mõte, igaüks ehitab ja katsetab ise küll siis selgub kuidas asi tegelt on.

[Cheopps]

Tervised foorumlased! Esimene post ning kohe kaevan ühe habemega teema välja!

Nimelt Generaatorist mootori tegemine ei ole tegelikult mingi eriline kunsttükk. Olen ise seda teinud ning tulemused esialgu olid palju lubavad. Praegusel hetkel ei ole ma seda riistapuud edasi arendand, kahjuks. Fotosüüdistuse leiab siit http://album.ee/album/262631/50227695 koos selgitavate sõnadega. Isiklikult kasutasin IRF3205 transistore esimeses versioonis. Valikul soovitan uurida, et Rdson oleks võimalikult väike ning Vds vähemalt 2x kõrgem kui kasutatava akupaki pinge. Kontrolleri teise versiooni skeemijupp on poolik hetkel. Lühidalt võin öelda niipalju, et kasutusel on niisamauiti MC33035 juhtklots kuid transistoride tüürimiseks kasutan seekord spetsiaalselt 3 faasilistesse ahelatesse mõeldud FET driverit IR2130S. Esimesel verisoonil sai kasutatud andmelehel toodud tüüpskeemi ning nn. "ülemise õla" FETe tüürisin läbi optronide PC111. See osutus veaks, kuna IRF3205 FETidel on liiga suur sisendmahtuvusn ning tühipaljas optron pole võimeline teda kõrgel sagedusel efektiivselt sisse-välja lülitama. Ühesõnaga "ülemise otsa" FETid kuumenesid mõne minutiga talumatu temperatuurini(üle 120C raudselt). Muidu nn "alumised" FETid olid külmad ka pikal käitamisel. Loomulikult radiaatorit ma ei kasutanud .

Kui sellel teemal peaks siin foorumis huvi tekkima, siis võin eraldi teema luua koos vajalike andmete ning näpunäidetega ise sama asja valmis ehitamiseks(ei soovi kohe esimese postiga teist teemat risustada