Vabalthingavate mootoritega autodel on vaakum kohe lihtne võtta otse sisselaskekollektorist. Vaakum on seal suurim kui gaasipedaali pole vajutatud aga mootor käib. Tavaolukorras pidurdamisel ju gaasipedaal lahti lastaksegi niiet kõik sobib.
VW või audi näiteks on lisanud mõnedele oma mudelitele ka elektrilise vaakumpumba kas siis näiteks turbomootoritega masinatele või lihtsalt abiks kui mootori vaakumist väheks jääb.
Seda lugesin järgmisest pdf dokumendist mis on kättesaadav siit: https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=7&ved=0ahUKEwiS77yip4HVAhWFF5oKHbLhBiEQFghHMAY&url=http%3A%2F%2Fwww.volkspage.net%2Ftechnik%2Fssp%2Fssp%2FSSP_257.pdf&usg=AFQjCNF_wzHGdnfVhEI5dOsmTgxEqMCrKw&cad=rja
Kui tahta sellise pidurivõimendi süsteemiga autot ümber ehitada siis tuleb paigaldada elektriline vaakumpump. Lisaks pumpamisele tuleb ka lisada pumba juhtimine, tavaliselt ümberehitustes lülitatakse releega pumpa sisse välja ja relee otse juhtimiseks kasutatakse spetsiaalset vaakumlülitit.
Audi puhul kasutatakse aga elektroonilist andurit mis saab 5V toite ning annab välja vaakumist sõltuva pinge.
Vist kasutatakse sama andurit ka MAP andurina.
Anduri signaal antakse juhtplokile mis programmi järgi otsustab millal pump sisse lülitada ja millal välja. Nii moodustub tagasisidega suletud süsteem mis on parim lahendus. Süsteemil on ka tagavaravariant, et anduri rikke korral läheb käiku avariiprogramm mis käitab pumpa ilma tagasisideta andurilt.
Nüüd tuleb see andur paigaldada autole ning sõidu ajal ära mõõta vaakumianduri väljundsignaal ning seejärel ehitada väike skeem mis mõõdab anduri signaali ja vastavalt sellele juhib releed mis käitab pumpa.
Arvestama peab ka sellega, et praegu aastal 2017 loetakse maanteeametis elektrilise vaakumpumba lisamist vaakumi allikaks ikkagi pidurisüsteemi ümberehituseks mis pole lubatud. Tähendab nõutakse ümberehitatud süsteemi kontrolli eksperdi juures.