Madala veeretakistusega rehvid

[Meelis]

Veeretakistus moodustab suure osa liikumiseks vajalikust energiast. Elcatil moodustab veeretakistus kiirusel 60km/h 42% kogu energiakulust.
Suur osa sellest moodustab rehvide veeretakistus. Soomlased on üritanud seda vähendada tõstes rehvirõhku kuni 3 Atm-ni. Tulemus on iseenesest
üsna hea - veeretakistus väike ja rool kerge, paraku aga kaasneb sellega natuke kevem pidamine ja oluliselt jäigem vedrustus.
Muide rehvirõhu mõju on lihtne testida kusagil kallakul. Märkida mingi punkt ära, lasta sealt auto vabalt veerema ja vaadata kaugele ta läheb.
Ise on soovitav seejuures muidugi autos olla Siis lisada rehvidesse rõhku ja teha samast punktist katse uuesti.
Viimasel ajal on hakatud rohkem rääkima madala veeretakistusega rehvidest, kasutades teistsugust ehitust ja kummisegusid saavutatakse väiksemast
rehvide soojenemisest ja ka muudest põhjustest tingitud madalam veeretakistus. Väidetavalt saavutatakse energia kokkuhoid suurusjärgus 5%
Enim on vist reklaamitud Michelin Energy Saver-it, paraku on seda saada alles alates 14". 13" veljele olen leidnud sellise Saksa tootja nagu Fulda rehvid
EcoControl, saada on neid suhteliselt laias valikus http://www.fulda.com/fulda_home_en/press/press_releases/2007/040307_EcoControl_rightchoice.jsp
Paraku ei leidnud peale tootja endapoolsete kiidusõnade ühtegi asjalikku testi, mis puudutaks veeretakistust. Eks ma mingil hetkel proovin ilmselt neid ise.
Igatahes kui kellelgi on pädevat infot madala veeretakistusega rehvide kohta, võiks sellest teada anda.

[viktor54]

Veeretakistus

Kitsam rehv - väiksem veeretakistus.
Et kui juba minna kallite uudsete tehnoloogiate peale, siis oleks patt puhta tasuta kättesaadav lihtne võte kasutamata jätta.
Kui ma oma bensuliikurist räägin, siis 185/60R14 rehvide asendamine 175/65R14 (välisläbimõõt sama) vastu vähendas keskmist kütusekulu 6,6liitrilt 6,3 liitrile 100km kohta. Selline on siis 10mm rehvilaiuse hind, teeb umbes 5% kanti seegi. Mõlemad näidud on saadud aasta keskmistena ja kuna kõik teised mõjufaktorid (rehvirõhk, sõidustiil, marsruudid, arvestusperioodi pikkus) on jäänud piisavalt sarnasteks, võib tolle kokkuhoiu puhtalt kitsama rehvi teeneks lugeda küll. See oli vaid üks näide, aga neid katsetusi ja mõõtmisi varemgi erinevaid tehtud. Kunagi proovisin erineva laiusega rehve mossel, standardsega (165 või 175mm, ei mäleta täpselt) sain maksimumkiiruseks 150km/h, kruvisin alla laiad ässad (195mm) ja samal katselõigul lapatsi põhjavajutamine andis maksimumiks vaid 135km/h. Jälle puhtalt rehvilaiuse mõju näide veeretakistusele.
Öko- ja rekordautode ehitamisel veeretakistuse vähendamise esmaseks võtteks on teadaolevalt kitsamate rehvide kasutamine.
Paadunud jalgrattasõitjana tean ka, et kitsas ja kõvaks pumbatud maanteekumm veereb absoluutselt kergemini kui maastikuratta jäme. Kõval teepinnal siis, metsas pehmel pinnasel müttamisel teised reeglid.
Eks arendustöö käib igas vallas, üks ei välista teist ja kogu kompotti kokku pannes saab vast alles parima võimaliku välja pigistatud.